Siit leiad vastused küsimustele, mida alustavad ettevõtjad kõige sagedamini küsivad. Kui Sa ei leia oma küsimusele vastust, võta minuga julgelt ühendust.
Kuidas valida sobiv ettevõtlusvorm?
Sobiva ettevõtlusvormi valik sõltub Sinu tegevusalast, plaanitavast käibest, riskidest ja eesmärkidest. Eestis alustatakse kõige sagedamini FIE või OÜ-na.
Üldjuhul sobib OÜ neile, kes soovivad ettevõtet kasvatada ja eristada ettevõtte vara isiklikust varast. FIE võib olla sobiv lihtsama tegevuse või väiksema kõrvaltegevuse puhul.
Millised on peamised maksukohustused ettevõtjatele?
Ettevõtja peamised maksukohustused sõltuvad ettevõtlusvormist ja tegevusest. Kõige sagedamini tuleb arvestada tulumaksu, sotsiaalmaksu, töötamisega seotud maksude ning käibemaksuga, kui ettevõte on käibemaksukohustuslane. Käibemaksukohustus tekib üldjuhul siis, kui ettevõtte maksustatav käive ületab seaduses sätestatud piirmäära.
Maksukohustuste õigeaegne deklareerimine ja tasumine aitab vältida ebameeldivaid üllatusi ning hoida ettevõtte asjaajamise korras.
Kas ma pean säilitama kõik tšekid?
Jah, ettevõtlusega seotud kuludokumendid ja ostutšekid tuleb säilitada. Need tõendavad ettevõtte kulusid ning on vajalikud raamatupidamise pidamiseks ja võimalike küsimuste korral Maksu- ja Tolliametile.
Raamatupidamise algdokumente tuleb üldjuhul säilitada vähemalt 7 aastat. Tänapäeval võib dokumente säilitada ka digitaalselt, kui need on loetavad ja vajadusel kättesaadavad.
Soovitan hoida kõik ettevõtlusega seotud dokumendid korrastatult ühes kohas, et nende leidmine oleks lihtne ja kiire.
Kas saan dokumente saata e-postiga?
Jah, dokumente saab saata e-postiga. Digitaalsed dokumendid, arved ja tšekid on tänapäeval täiesti tavapärane viis raamatupidamise korraldamiseks.
Oluline on, et dokumendid oleksid loetavad ja sisaldaksid vajalikku teavet. Vajadusel annan juhised, kuidas dokumente kõige mugavamalt ja korrektselt edastada.
Kas konsultatsioon toimub Zoomis või kohapeal?
Konsultatsioon võib toimuda nii Zoomi vahendusel kui ka kokkuleppel kohapeal. Veebikohtumine on mugav võimalus sõltumata sinu asukohast ning võimaldab arutada ettevõtluse ja raamatupidamisega seotud küsimusi kiirelt ja paindlikult.
Kui eelistad kohtuda silmast silma, leiame koos sobiva lahenduse.
Kas saan abi ettevõtte loomisel?
Jah, saan aidata ettevõtte loomisega seotud küsimustes ning anda nõu ettevõtlusega alustamisel. Koos saame läbi arutada, milline ettevõtlusvorm võiks sinu vajadustele kõige paremini sobida ning millised on esimesed olulised sammud ettevõtte käivitamisel.
Minu eesmärk on aidata sul saada ettevõtluse alustamisel rohkem selgust ja kindlustunnet, et saaksid keskenduda oma äri kasvatamisele.
Kas majandusaasta aruannet saab esitada ka siis, kui ettevõttel tegevust ei olnud?
Jah, majandusaasta aruanne tuleb esitada ka siis, kui ettevõttel majandusaasta jooksul tegevust ei olnud. Sellisel juhul kajastatakse aruandes, et ettevõttel puudus majandustegevus või käive.
Majandusaasta aruande esitamine on kohustuslik kõigile Eesti ettevõtetele ning selle õigeaegne esitamine aitab vältida võimalikke trahve ja muid ebameeldivusi.
Millal pean registreerima käibemaksukohuslaseks?
Üldjuhul tekib Eestis käibemaksukohustuslasena registreerimise kohustus siis, kui ettevõtte maksustatav käive ületab kalendriaasta jooksul 40 000 eurot. Sel juhul tuleb esitada registreerimisavaldus Maksu- ja Tolliametile.
Mõnel juhul võib olla mõistlik registreeruda ka varem, näiteks kui Sinu kliendid on peamiselt ettevõtted või kui teed suuremaid investeeringuid ja soovid sisendkäibemaksu tagasi küsida.
Millal tuleb makse deklareerida?
Maksude deklareerimise tähtajad sõltuvad maksuliigist. Kõige sagedamini tuleb ettevõtjatel esitada tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioon (TSD) järgneva kuu 10. kuupäevaks ning käibedeklaratsioon (KMD) järgneva kuu 20. kuupäevaks.
Kui ettevõttel on töötajad või ettevõttest tehakse maksustatavaid väljamakseid, tuleb TSD esitada õigeaegselt. Käibemaksukohustuslastel tuleb esitada käibedeklaratsioon ka siis, kui vastaval perioodil tehinguid ei toimunud.
Kas alustamiseks peab olema äriplaan?
Mitte alati. Ettevõtte asutamiseks ei ole äriplaan kohustuslik, kuid see võib olla väga kasulik abivahend oma idee, eesmärkide ja finantside läbimõtlemiseks.
Eriti soovitatav on äriplaan koostada siis, kui plaanid taotleda toetust, laenu või otsid investoreid. Ka väikese ettevõtte puhul aitab lihtne äriplaan saada parema ülevaate oma tegevusest, sihtgrupist ja võimalikest kuludest.
Kui palju maksab ettevõtte asutamine?
Ettevõtte asutamise kulu sõltub valitud ettevõtlusvormist. Osaühingu (OÜ) saab Eestis asutada elektrooniliselt ning riigilõiv on tavaliselt umbes 265 eurot. Lisaks võivad kaasneda kulud, kui kasutad asutamisel professionaalset abi või lisateenuseid.
Lisaks asutamiskulule tasub arvestada ka ettevõtte igapäevase tegevusega seotud kuludega, näiteks raamatupidamise, pangateenuste ja vajalike tarkvaradega.
Kas pean ettevõtjana endale palka maksma?
Ei, osaühingu omanik ei pea endale tingimata palka maksma. Palga maksmise kohustus tekib üldjuhul siis, kui teed ettevõttes tööd juhatuse liikme või töötajana ning selle eest makstakse tasu.
Ettevõtte omanik võib teatud tingimustel võtta ettevõttest raha välja ka dividendide kujul, kuid selleks peab ettevõttel olema teenitud kasum ning täidetud peavad olema seadusest tulenevad nõuded.
Kuna iga ettevõtte olukord on erinev, tasub enne väljamaksete tegemist konsulteerida spetsialistiga, et valida kõige sobivam lahendus.